0-3. aastase öine imetamine: mõju hammastele

Imetamise populaarsuse tõusuga küsitakse aina enam hambaarsti arvamust öise imetamise kohta ning kuna eesti keelne info on vastuoluline, siis mõtlesingi avada seda teemat vastavate teadusartiklite ja enda arvamusega.

EDB3776C-AD11-4D79-9DEF-5A04914486F6

Ema perspektiiv:

Pärast seda kui Väikemehele tulid suhu esimesed hambad hakkasin aina enam mõtlema sellele, kas ja kui suur mõju on öisel toitmisel/imetamisel ta hammastele?

Hakkasime küll ca 7-kuuselt 2 korda päevas harjama ta esimest kahte hammast fluoriidiga hambapastaga, ent toidukordade vahede hoidmine oli võimatu ülesanne. Selle lapse isu oli täitmatu! Kasvav organism, eksole. Rääkimata magama minekust “pestud hammastega” – ikka järgnes hambapesule ka imetamine. Tänu unekoolile olin saanud öised imetamised sinna 1-3 korra peale, ent need jätkusid kuni esimese eluaastani. Pärast seda jäi veel 1 kord öist toitmist, mille asendasin tasapisi vee pakkumisega. 

Esimesel eluaastal olin teadlik infost, et öösiti laps pärast esimest eluaastat enam sööki ei vaja, ent see kui kaua keegi magab on üpris erinev. On ju suur vahe, kas laps magab öösel 10h või 12h, sest sellest olenevalt venib ka toiduta olemise periood pikemaks. Kas ma peaksin eeldama, et aastane laps saab öösel 13h hakkama ilma toiduta kuigi ma isegi ärkan sageli 11-12h möödudes, sest nälg on lihtsalt nii suur?! Seetõttu andsin lapsele kuni ca 15nda elukuuni ka hommikuti “une pikendamise” rinnapiima, st kui õhtusest toidukorrast oli möödunud ca 11h. Aga lapsed on erinevad, eelkõige tasub jälgida lapse kasvu. Suurema lapse varud on suuremad kui omaealistest pisima lapse puhul.

Seda enam, et haiguse ajal võib rinnapiim olla ainuke, mida laps nõustub jooma ja mis aitab ennetada lapsel kriitiliseks kujuneva vedeliku-ja toitainete puuduse teket. Rääkimata hammaste tulekust, kui imetamine on aidanud selekteerida, kui tugeva ebamugavustundega on lapsel tegu – kas piisab rinnapiimast või vältimaks 390085 korda öö jooksul imetamist peaks andma lapsele ühe valuvaigisti. Valikute küsimus.

Samas öösiti väheneb sülje hulk ja sellega ka võime hambaid kaitsta. Kui halb see siis on, kui tõesti anda aastasele või üle aastasele lapsele veel öösel 1-2 korda rinnapiima?

Hambaarsti perspektiiv:

Imetamise ja hammaste lagunemise temaatika oli minu kui hambaarsti jaoks midagi uut.

Esiteks ühe “tavalise hambaarstina” minu segavastuvõtule alla 3-aastased lapsed ei jõudnud (see on muutumises!) ja olles aus, siis üks vingerdav ja mitte eriti koostööaldis 1-2-aastane ei ole ka miski, mida oleksin varasemalt osanud oma kabinetti väga ka igatseda. 

Siiski tänasel päeval soovitavad ülemaailmsed hambaarstide organisatsioonid hambakahjustuste ENNETAMISEKS esimene hambaarsti visiit teha lapse esimese hamba lõikudes ning hiljemalt ühe aastaseks saades – info, mis levib jõudsalt ka eesti lapsevanemate seas. Mujal maailmas tegelevad selliste vastuvõttudega sageli suuhügienistid, sest hambaarsti vastuvõtt nii väikesele on ajaliselt sama “raiskamine” nagu kirurg tegeleks tervisenõustamisega selle asemel, et keeruliste protseduuridega “kätt soojas hoida”.

Kuna kokkupuude nii väikestega on siiani olnud hambaarstidel minimaalne, siis ei peatutud antud imetamise temaatikal kuigi kaua ei hambaarstiks õppides ega isegi laste hambaravi puudutavatel täienduskoolitustel. Seetõttu panid mind väga mõtlema kaashambaarstide enesekindlad kommentaarid lapsevanemate suunas, kelle alla 2-aastasel pisipõnnil on hambad/hammas lagunenud ning põhjuseks olevat hambaarsti arvates just see (öine) imetamine. Olen kuulnud ka soovitusi lõpetada öine imetamine pärast esimese hamba lõikumist. Hambaarsti poolne soovitus imetamine täielikult lõpetada võib ema ikka korralikult ära ehmatada, ent kas sellel on tõsi taga?

Kõikjal räägitakse ju rinnapiima kasulikkusest ja ka Eesti rinnaga toitmise ametliku komitee seisukohaks on, et rinnapiimaga toitmise ja väikelapse hambakaariese vahel puudub seos. Ka WHO soovitab imetada last vähemalt kahe-aastaseks saamiseni. Imetamisest järsult loobumine, isegi selle piiramine, on aga tegelikult nii emale kui ka lapsele väga suur ettevõtmine, mida mõistsin eelkõige siis, kui sain ise emaks.

Kellel siis on õigus ja milline on nende tõendusmaterjal?

Hambaarstid vs imetamisnõustajad

Hakates lugema erinevaid uuemaid uuringuid ja soovitusi antud vallas sain peagi selgeks, et nii veider, kui see ei tundu, siis tegelikult on mõlemal osapoolel teatud määral õigus.

Eesti rinnaga toitmise ametlikul komiteel on õigus, et rinnapiimaga toitmine pole lapse hammastele kahjulik. Nad tuginevad oma seisukohas 2000. ja 2007.aastal tehtud uuringute kokkuvõtetele. Nüüdseks on ISEGI leitud (nt jaapanlaste uuring ning nende 7 uuringu kokkuvõte), et rinnapiimal on hambaid kaitsev toime: vähemalt 6-11 kuud imetatud lastel esineb 3-aastaselt vähem hambaauke, kui neil, keda rinnaga ei toidetud. Alla 6-kuud imetatud beebidega on uuringute tulemused erinevad. Rinnapiima hambaid kaitsev toime põhineb selle kõrgel kaltsiumi ja fosfori sisaldusel ning ensüümidel, mis on võimelised hambakatus olevate bakterite kasvu pärssima (ülevaate uuringust siit).

Uuringud näitavad seda, et selline lapse hambaid kaitsev toime on rinnapiimal VAID imiku eas ehk siis kuni lapse aastaseks saamiseni.

Sellest imelisest esimesest eluaastast edasi, aga hakkab olenevalt uuringutest ilmnema, et lapse soovide põhine rinnapiimaga toitmine polegi enam lapse hammaste jaoks kasulik.

Rinnapiima pooldajad ütlevad veel ka seda, et õige imemistehnika juures ei puutugi rinnapiim hammastega kokku. Seda ma kahjuks uuringutega kommenteerida ei oska, aga iseenesest pole see väga loogiline. Tõenäosus, et midagi ikkagi hammastele jõuab on olemas. Seda enam, et uuringud ikkagi näitavad hammaste lagunemise ja kauaaegse imetamise vahelist seost.

2014a sakslaste poolt avaldatud uuringus vaadati üle 1007 lapse hambaid ja küsitleti lapsevanemaid saamaks teada, mis viiest uuritud komponendist mõjutab enim varase lapseeas hambakaariese teket. Leiti, et kõige suuremaks hambakaariese riskiteguriks on immigrandist ema, ent teise koha sai imetamine kauem kui 12 elukuud ning kohe järgi oli voodis olles lutipudeli joomine.

Brasiilia uuringus leiti, et kõrgem risk varaseks lapseea kaariese tekkeks on eelkõige neil lastel, keda pärast esimest eluaastat imetati öösiti.

Jaapanlaste tehtud uuring leidis, et hambakaariese risk tõuseb järsult, kui imetada kauem kui 18 elukuud.

Ka Itaalias tehtud 500 lapsega sarnane uuring leidis, et pikaaegne imetamine suurendab statistiliselt olulisel määral ravi vajavate hammaste riski, ent risk suurenes siis, kui imetada kauem kui 20 elukuud.

Üheks väga hinnatud uuringuks peetakse dr.Karen Peresi 2017.aastal tehtud uuringut Brasiilia 1129 lapse seas. Uuring oli eripärane, sest see võttis arvesse erinevaid hambakaariest tekitavaid tegureid üritades teada saada, kas üks tegur mõjutab teist. Isegi kui lapsel oli suus vähe kõige sagedamini hambaauke tekitavaid Streptococcus mutansi baktereid (ehk siis kõik see jutt, et oma lusikat ei tohi lapsele anda jne) ja isegi kui lapsele anda vähe suhkrut sisaldavaid toite, siis leiti, et imetades kauem kui 24 elukuud on 2,4 korda kõrgem risk tõsise lapseea kaariese kahjustuste tekkeks võrreldes nendega, kes imetasid last aastaseks saamiseni.

Lapsed, keda imetati 13-23 elukuud, neil selles uuringus kõrgemat hambakaariese kahjustuste tekke riski ei täheldatud.

2016.aasta Taimaal tehtud uuringus, kus täheldati, et tegelikult puudub seos imetamisest tingitud hambakahjustuste ja lapse vanuse vahel. Kuni aastani on imetamisel hambaid kaitsev efekt, ent kauem imetamise puhul on oluline hoopis see, kui tihti üle aastast last öösiti imetada või pudelist kunstpiima anda. Mida tihedamini seda teha, seda suurem on kaariese risk.

Kindel on see, et:

  • 6-11 kuud imetamine vähendab hambakaariese esinemise riski
  • 12-23 elukuu kohta käiv info on varieeruv (sest erinevad uuringud ei arvesta toitumiskordade arvu, hügieenivõtteid, öist toitmist jne)
  • alates lapse kahe-aastaseks saades, on imetamine lapse soovidel põhinevalt lapse hammastele pigem kahjulikult mõjuv tegur.

20254F04-CB66-4C77-98F7-F5B8A66010EC

Üldiselt on aastaks 2019 valminud uuringute kokkuvõtete seisukoht selline, et kuni 2-eluaastani imetamine hambakaariese riski ei suurenda.

Kuskil ei öelda, et imetamine põhjustab lagunenud hambaid, ent viitab sellele, et pikaaegne imetamine suurendab tõenäosust/riski, et lapsel hakkavad hambad lagunema. Lapsevanema õiguseks ongi olla kursis nende riskidega ja seejärel otsustada, kas ta võtab selle riski ja mis sellega võib kaasneda.

Hamnaste lagunemise süüdlane ei ole ju tegelikult rinnapiim, vaid hoopis meie tänapäeva toitumine (sh näksimine), mis meie hammastega kokku ei sobi. Kui me sööksime kaunvilju, juurvilju, pähkleid, vetikaid, liha, täisteravilju ning seejuures hoiaksime pikkasid vahesid söögikordade vahel, siis poleks ka hammast lagundavatel bakteritel nii palju võimalusi hambaid lagundada. Aga vaadates mis rämpsu lastele süüa antakse, siis tundub lootusetu alustada väikelapse hambakahjustuste ennetust toitumise poole pealt… Meie maailm ei ole ideaalne. Me ise oleme kaugel ideaalsest.

Mis võib siis kaasneda? Kas tõesti väike hambaauk on miski, mille pärast muretseda?

Ütleme nii, et kui alla 3-aastasel hakkab hammas lagunema, siis enamasti pole laps selles eas veel hambaraviks piisavalt koostööaldis (on 2,5-aastaseid erandeid!) ehk siis et lubada põhimõtteliselt võõras inimene oma privaatruumi toimetama ja mitte hetkeks vaid ikka 30-40 minutit..

Ükskõik kui tore on hambaarst ja tubli on laps, siis väga lagunenud hamba eemaldamine pole samuti miski, mida oleks võimalik kujundada positiivse kogemusena. Ja häda ongi selles, et väikestel võivad hambaaugud väga ruttu muutuda väikesest suureks (ca 3-kuuga), pole haruldane, et 2-aastasel lapsel peab juba hambaid eemaldama (hambaid, mis tegelikult peaksid ära tulema alles 8-10-aastat hiljem!). Seetõttu tähendab alla 3-aastaste hambaravi enamasti narkoosis ravi. Ja nüüd käsi püsti neil, kes soovivad oma 2-või 2,5-aastast last narkoosis ravile viia?

Miks aga see risk ikkagi suureneb ja nii mõneski uuringus on juba üle aasta imetamine hammaste kahjulikku mõju omav?

Täpseid põhjuseid ei teata. Oleks ka ebaeetiline teha selliseid uuringuid. Lisaks ei ole hambakaariese tekkel süüdi üks põhjus, vaid pigem on vaja kokteili erinevatest teguritest. Rinnapiima suhkur laktoos üksi tõesti pole hambaid lagundava toimega, ent on leitud, et koos teiste suhkrutega, omab ta juba hambaid lagundavat toimet.

Pakun välja hüpoteesina, et võib-olla, kuna lapse muu toidu osakaal aastaseks saades on saavutanud juba päris suure osakaalu toidust, siis võib-olla seetõttu ei olegi rinnapiimal enam seda “kaitsvat” toimet, mis varem? Seda toetab ka väide, et aja jooksul rinnapiimas oleva kaltsiumi ja fosfori sisaldus väheneb (Jaapani uuringus).

Samuti on selleks ajaks juba lapsel ka rohkem hambaid suus ehk siis tõenäosus, et mõni toidupala (sisaldades suhkruid) takerdub hammaste külge ja “ootab seal” üksinda süütut rinnapiimas olevat laktoosi, võibki tingida selle, et lapse hambad hakkavad vaikselt lagunema. Ja kuna piimahambad on õhema emaili kihiga kui jäävhambad, siis võibki lagunemisprotsess viia üpris kiiresti hambaaugu tekkeni. Kui “tubli” magusesööja saab jäävhambasse augu ca 1,5-aastaga, siis “tubli” näksija laps saab piimahambasse augu juba 3-6-kuuga. Siit tulebki see, et kui lapsel tuleb hammas suhu aastaselt võib juba 1,5-aastaselt olla hambas suur hambaauk.

Isiklikult pakun välja ka selle, et võib-olla lapsevanemad, kes imetavad oma lapsi öösiti kauem kui ütleme üle 1,5-eluaasta, on need, kes üleüldiselt “lubavad” lapsele rohkem. Nad võib-olla ei talu lapse protesti, olgu selleks, siis öine rinnast “ilma jätmine” või päevasel ajal misiganes maiuse või magusa joogi lapsele piiramine. Loen silmad üllatusest punnis, kuidas aastastele lastele antakse šokolaadi, kooki, kummikomme, küpsist ning jäätist, sest laps ju tahab. Aastasele lapsele jõuludeks šokolaadikalender?!  Päriselt?! Kui laps ei soovi hambaid pesta, siis vältimaks lapse nuttu või protesti, eelistavad nad lapse hambad pesemata jätta või lastagi lapsel ise hambaid pesta (mis võrdub minu kui hambaarsti silmis mitte pesemisega). Ehk siis tahtes olla “hea” ema võivad asjalood kiirelt kulgeda ebasoovitud suunas.

Samamoodi tahtes olla “hea” ema on ta võib-olla kuulnud, et öko on hea ja seetõttu ostnud lapsele “öko” hambapasta, milles pole fluoriidi kuigi samal ajal elatakse piirkonnas, kus joogivees samuti puudub fluoriid. Sellest, kuidas lapsele hambapastat valida, mis koguses doseerida ning miks ja kellele just fluoriidiga, kirjutasin põhjalikult siin.

Üldine tervis

Kuigi hambaarstina kõlab peas mantra, kuidas lagunenud hammastes on „süüdi“ patsiendi hambavaenulik käitumine, siis tegelikult ei tohi unustada ka üldtervise poolseid hammaste lagunemist soodustavaid tegureid, mistõttu patsient peab alati hambaarsti lapse üldtervisest teavitama.

Me räägime siin kaltsiumi-fosfori ainevahetushäiretest, nt D-vitamiini, kaltsiumi ja/või fosfori puudusest. Laps peab saama piisavalt kaltsiumi ja fosfori ehk siis lapsevanem peab jälgima, et toit oleks mitmekülgne. 2016.aasta uuringus leiti seda, et lastel, kes said esimese eluaasta jooksul piisavalt fluoriidi ja D-vitamiini, siis neil esines märkimisväärselt vähem piimahammaste kaariest. Eraldi tõid uurijad välja D-vitamiini positiivse mõju hammaste tervisele esimese kümne eluaasta jooksul. Olgu öeldud, et perearstid soovitavad alates sünnist kuni 2-eluaastani anda igapäevaselt lapsele D-vitamiini – miski, mis lapsevanematel ununeb.

Hammaste lagunemist võivad mõjutada ka lapse neeruhaigused ning imendumishäired (nt tsöliaakia korral) – nende haiguste olemasolust tuleks oma hambaarsti teavitada, sest see mõjutab lapse hammaste ravitaktika valikut. Ka teatud hammaste arenguhäired võivad muuta hambad lagunemisele vastuvõtlikumaks, mille tunneb hambaarst ära vaadates lapse hambaid (juba hamba igemest välja tulles on hammastel näha kollakad-valged laigud, ebaharilik hambakuju jne).

Tasakaalu küsimus

See, kas hambad hakkavad lagunema on enamikel inimestel siiski suus olevate bakterite tasakaalu küsimus. Meie toitumisviis ja hügieenharjumused on selle suurimad mõjutajad! Isegi kui hambad on mingil põhjusel “nõrgemad”, nt hammaste arenguhäire korral, siis ei tähenda see automaatselt lagunenud hambaid, vaid et tuleb ekstra pingutada, et hambaid hoida ja tagada suus hambasõbralik keskkond. Küsimus ongi, kas anda hoogu nendele bakteritele, kes hambaid lagundavad või nendele, kes hambaid kaitsevad.

Ei pea paanitsema, kui alla aastane või ka üle aastane laps pärast KORRALIKKU hambapesu veel öösel sõõmu(d) rinnapiima võtab. Nagu ütlesin, siis kõik on tasakaalu küsimus.

Ei ole ühte põhjust hammaste lagunemiseks vaid ikka on vaja mitut “halba” asja korraga. Seetõttu kui tõesti väikesel inimesel on parasjagu hambad lõikumas või kasvuspurt või mis iganes suur mure, mis vanemale tundub sellel perioodil kõige mõistlikum lahendada öösel imetamisega/piimaga, või kui tõesti lapsel on 5 toidukorra asemel 6-7, siis tuleb kogu ülejäänud päev teha kõik endast olenev, mis on võimalik hammaste kaitseks teha.

Kõiki ülejäänud soovitusi tuleb jälgida korralikult. Proovida ikkagi laps isesesivalt uinuma õpetada, vähendada teadlikult öiseid imetamise kordi (eelkõige aastaseks/kaheseks saades) jne. Seejuures ka tähele pannes, et arenguhüppe möödudes ei oleks tekkinud uusi jäädavaid kahjulikke harjumusi. Probleem tekib ikkagi siis, kui hambavaenulik käitumine on pikaajaline (mitu kuud). Küsimus on ju ikkagi tasakaalus. Kas ülekaalus on hambaid lagundavad või hambaid kaitsvad tegevused.

KOKKUVÕTE

Kuna eesmärgiks on saada kaks kärbest ühe hoobiga ehk siis toetada naisi imetama lapsi vähemalt 2-aastaseks saamiseni nagu soovitab WHO, ent samas hoida alla 3-aastase lapse hambad terved, siis on välja pakutud järgnevad soovitused:

Lisan märkusena juurde, et imetamist ei pea pärast esimest eluaastat täielikult lõpetama, on võimalik imetada VAID päevasel ajal. Võtta öise imetamise vähendamine eesmärgiks, mille suunas vaikselt liikuda.

Soovituste koostamisel olid mulle abiks see 2019 antud teema kohta uuringute kokkuvõte, Briti Lastehambaarstide Ühingu 2018.aasta seisukoht (toetudes nendele uuringutele),

  1. Harjata ISE lapse hambaid kaks korda ööpäevas laps sellisesse asendisse ja valguse suhtes pannes, et Sa tõesti näed, mida Sa seal suus teed. Mina harjan oma 1,5-aastase lapse hambaid laps pikali pannes, sest siis on valgus kõige parem. Samal ajal tavaliselt kirjeldan, mida põnevat ma ta hammaste vahelt leian (mõni õhtusöögiks söödud toit või mõni värvika kirjeldusega hambakoll ehk hambabakter vms) või kirjeldan mõnda põnevat hetke eelolnud päevast (nt mis tal hästi õnnestus). Pea on minu poole, et oleks parem nähtavus ja ei saaks kogemata jalaga obadust. Vastumeelsuse perioodidel aitab ka mees lapse käsi hoida ja lapse meelt lahutada – lapsevanema kohustuseks on oma lapse suutervist hoida! Lubatud ja nägemiseks hädavajalik on lapse huult, nt esimeste ülahammaste harjamisel eemale lükata.  Väikelastel tekivadki kõige sagedamini hambaaugud just ülemiste esihammaste igemepoolsesse serva! Harjata nii hommikuti kui ka õhtuti. Kasutada väikese peaga pehmete harjastega hambaharja või elektrilist harja ning 1000ppm fluoriidi sisaldava riisitera suuruses koguses hambapastat (kui kahtled fluoriidis, siis loe siit postitusest juurde). Ei pea 2 minutit lapsel harjama. Tal ei ole nii palju hambaid kui täiskasvanul ja hambad on ka palju väiksemad. Iga lisanduva hambaga harjamise aeg pikeneb. 10 hamba korral 40 sekundit harjata on juba super tulemus!
  2. Kui lapse hambad on tihedalt, siis on soovituslik kasutada hambaniiti. Võtab aega max 15 sekundit. Soovitan Jordani Everyday hambaniiti, sest see on meeldiva (mündi) maitsega. Samamoodi nagu hambapesu ajal kirjeldan, mida põnevat ma ta hammaste vahelt leian.
  3. Külastada hambaarsti lapse esimese hamba või hiljemalt aastaseks saamisel saamaks individuaalseid nõuandeid, kuidas lapse hambamuresid ennetada ja tuvastamaks enda perele omaseid riskitegureid, mida jälgida ja korrigeerida.
  4. Hoida üle aastase lapse toidukordade vahel PAUSE – minimaalselt 2h. Päeva jooksul võiks väikelapsel olla maksimaalselt 5 toidukorda. Toidukorrana läheb kirja iga toit/jook, kuitahes magus või soolane see ka ei tundu. Ainult puhas vesi ei lähe toidukorrana kirja. Janujoogiks toidukordade vahel peaks olema vesi.
  5. Võimalikult kaua tuleks hoida laps eemal väga magusatest toitudest, kus on rohkelt suhkrut ja mis kleepuvad pikaks ajaks hammastele, nt küpsistest, jäätisest, šokolaadist, kookidest. Soovitus tublidele lapsevanematele: ole ise eeskujuks. Soovitus vähem tublidele: söö väikelapsele mittesobilikku toitu salaja. Täiskasvanu hambad on tugevamad (emaili kiht paksem) kui lapse piimahambad. Hoia oma lapse hambaid, sest usu mind, Sa ei taha oma lapse hammaste lagunemise kiirust proovile panna. Väga kaua piisab lapsele selgitusest, et see on suurte inimeste toit ja seda lapsed ei söö. Või kui on õde-vend kõrval, kes sööb, siis jällegi olla ise eeskujuks ja mitte selliseid toite koju osta.
  6. Öösiti tuleks üle (kahe)aastase lapse imetamist piirata. Kui tulevad uued hambad, siis lapse jaoks võib olla valulik periood siis, kui hammas lõikub läbi igeme, enamasti võtab see aega 1-2 ööpäeva ja siis võib tõesti öine imetamine ajutiselt sageneda. Hammaste tulek ei ole põhjendus imetamaks mitmed kuud last öösiti 5-10x. Osad uuringud ütlevad, et kuni kahe aastaseni pole hullu, kui öösiti imetada, ent teised ütlevad, et juba üle aastase lapse öine imetamine suurendab hambakahjustuste esinemise riski. Me täpset vastust ei tea. Isiklikult pigem oleksin ettevaatlikum.
  7. Tungiv soovitus lõpetada lapse kunstpiimaga pudelist öine toitmine pärast lapse aastaseks saamist. Ja kui see ei õnnestu punkt aastaseks saades, siis sea see vähemalt eesmärgiks.
  8. Öösiti ei mingit lahjendatud magusa vett, nt lahjendatud piima, maitsevett, morssi, mis saaks kogu öö lapse suus marineerida jne. Ei mingit mee või muu magusa sisse luti kastmist.
  9. Lutipudelisse on soovituslik panna VAID piima või puhast vett (ei mingit maitsevett).  EI MINGEID magusaid mahlajooke, isegi mitte enda tehtud õunamahla.
  10. Ei tohiks unustada vahepeal lapse toitumiskordade arv ja menüü kriitilise pilguga üle vaadata. Kas lapse toidukordade välisel ajal on joogiks vaid vesi? Kas ta sööb tihedamini kui 5x päeva jooksul? Kas väldid lapsele öisel ajal toidu andmist? Kas laps saab toidust piisavalt kaltsiumi? Kas annad talle ikka igapäevaselt kuni 2-eluaastani lisaks D-vitamiini? Kas laps saab toidukorral kõhu täis või tahab peagi uuesti süüa, sest eelnev toit polnud piisavalt toitev?
  11. Kahe aastane laps iga öö enam öösiti sööma ei peaks, sh rinnapiima. Erandite arutamiseks konsulteeri oma hambaarstiga.

Edu lapse hammaste hoidmisel! 🙂

723380F6-E492-4341-980F-8B4E0ACF7FA9

Kui on mingisuguseid väikelaste hammastega seotud küsimusi, siis vastan hea meelega. 🙂

Kui soovid esimesena teada saada järgmistest postitustest, siis pane Minuperspektiivi Facebooki lehele meeldib või kliki allolevat nuppu “Jälgi” ja saad teated oma postkasti. 

About the author

Comments

  1. Ehk oskate hambaarstina nõu anda. Laps on 10-kuune ja suus 3 hammast. Seni kuni suus oli 2 hammast, lasi kenasti näpuharjaga neid pesta, kuid pärast kolmanda hamba ilmumist ei tee suud üldse lahti. Oleme proovinud harjamist püsti, lamades, lauluga, ise samal ajal hambaid pestes (teiste hambapesu meeldib talle väga vaadata), aga harja nähes suu enam lahti ei lähe ning algab kõva puiklemine. Seetõttu on paar päeva hambapesu vahele jäänud. Kas on mõni nipp, kuidas hambapesu lapse jaoks taas vastuvõetavaks ja veel parem toredaks päeva osaks muuta?

    1. Esiteks ei täida minu arvates näpuhambahari kuigi hästi hambaharja eesmärki, milleks on harjastega bakterite hammastelt eemaldamine. Pigem on näpuhari kasulik igemete sügamiseks ja/või lapsel harjumaks, et lapsevanem tal suus midagi toimetab. Seetõttu soovitan pigem tavalist väikese peaga hästi pehmete harjastega hambaharja. 😉 Esialgu anda nt lapsele see mängimiseks-lutsutamiseks kätte, et ta saaks selle tekstuuriga harjuda ja siis päev-kolm hiljem juba alustada harjamisega.

      Kui nüüd mõelda lapse seisukohast, siis ega see tõesti meeldiv ei ole, kui keegi igapäevaselt suus hambaid harjab. Meil laps kuni ca 1,5-aastaseni väga nautis hambapesu ja hammaste niiditamist, aga igal juhul ühel hetkel tekivad lapsel oma soovid ja tahtmised, oma nägemus asjast. Ilmselgelt, mida rohkem on suus hambaid, seda kauem hambapesu aega võtab ja tundub lapse jaoks tüütu vms. Üldiselt on see täiesti normaalne, et hambapesuks valmisoleku perioodid vahelduvad aegadega, kui lapsele see tegevus üldse ei meeldi. Järjekindluse, helluse ja mängulise suhtumisega need mööduvad.

      Järjekindlus: Kahjuks või õnneks lapsevanematena vastutame meie oma lapse suutervise eest ja peame mõnikord tegema lapse suhtes valikuid, mis on ta tervisele head kuigi ei pruugi lapsele tunduda nii meeldivad. Ma ei ole kindel, kas hambapesu saab muuta millekski väga toredaks ja oodatuks, võib-olla vanemas eas ja sedagi teatud perioodiks, sest hambapesu, olgem ausad, on ikka päris rutiinne tegevus. See on sama nagu igast toidukorrast vaimusteses olla. 😀 Hambapesu eesmärgiks väikelapsel võiks pigem olla muuta see võimalikult meeldivaks toiminguks, millega tuleb lihtsalt harjuda. Et laps mõistaks, et tegu on tõesti millegiga, mis juhtub igal hommikul ja õhtul olenemata teistest mõjutavatest teguritest. Ilmselgelt, mida suuremaks laps kasvab, seda osavamaks ta käed muutuvad ja seda enam saab anda võimalust ka talle (mitte unustades, et lapsevanemal on soovituslik lapse hambapesu aidata/kontrollida ka koolieas).

      Hellus: Et välistada füüsilised põhjused, siis tegu võib-olla ka lihtsalt sellega, et just lõikunud hammas võib-olla tundlik (sest see pole veel täielikult lõikunud ja seetõttu ka kergelt liigub) ja seetõttu võib lapsel olla natuke valus, kui seda harjata. Abiks on hääässsti õrn kohtlemine kuni hammas on juba rohkem igemest väljas ja siis saab juba korralikumalt harjata. 😉 Igapäevase hella kohtlemise aitab tagada hea nähtavus suus toimetades, seega soovitan valida ikkagi lapse harjamisel asendi, milles oled kindel, et saad hambaid sedasi harjata, et neid näeksid ja eelkõige näeksid, et ei harjaks liigselt tundlikke piirkondi nagu suulage või keele tagaosa.

      Lapsed on erinevad, ent soovitaksin:
      1) kasutada eeskujusid. Lastele on eeskujuks eelkõige nendega sarnases vanuses või natuke suuremad lapsed, nt lugeda raamatuid, kus lapsed teevad suu lahti ja lasevad oma hambaid vaadata/harjata (nt eesti keeles raamatus “Minu esimesed kogemused” realistlik lugu hambaarsti juurde minekust ja hambapesust). Samuti olen kasutanud oma lapse puhul eeskujudena tema jaoks väga olulisi ta väikeseid onusid-täidisid, nt kinnitades, et ka nemad pesevad hambaid ja võimalusel seda ka näidanud.
      2) väikesed lapsed on hästi motiveeritud ka kiitmisest. Nad tahavad olla “head” ja “tublid” ja “osavad” – miski, mis kehtib ka suuremate laste puhul, aga väikestele mõjub see eriti hästi. Nt kui hoiab suud lahti, siis kiitagi seda, kui tublilt ta suud lahti hoiab ja laseb hambad ära puhastada. Mida konkreetsem kiitus, seda parem. Ja kui ütled, et laps lihtsalt ei tee suud lahti, siis isegi suud kinni hoides saab huule eemale lükata ja harjaga vaikselt harjata seejuures lapse tähelepanu eemale juhtides, nt kiites või hästi emotsionaalselt ja rõõmsameelselt millestki rääkides. Tavaliselt selle peale laps ikkagi avab rohkem suu ja kui laps mõistab, et näe.. polnudki nii hull.. sai veel kiita ka, siis vaikselt laps harjub. Kolm hammast saab ju nii ruttu pestud! 😀

      Meie kodus, kui laps sai 1,5-aastaseks ja tal oli suus juba 16 hammast, siis hambapesust meeskonna üritus ehk siis mees hoiab last ja mina saan keskenduda lapse hammaste harjamisele (ühe käega hoida vajadusel huult eemal ja teise käega hambaid harjata). Jah, esialgu oli puiklemist, aga nüüdseks avab suu juba väga suurelt ja “aitab kaasa”. Kindlasti soovitan hammaste lisandumisel teha pause, oodata, lasta lapsel vahepeal neelatada, teha nalja, nt me räägime põnevatest päevasündmustest või mida põnevat ta hammaste vahelt leian. Eks see väikelapse hammaste pesu üks pidev katsetamine ole, kord meeldib üks lähenemine, siis teine.

      Ühesõnaga soovitan olla järjekindel, mänguline ja hell ning küll siis kõik laabub. 🙂

Jäta kommentaar

%d bloggers like this: